17. mai

Lugesin just meie eelmise aasta 17. mai kirjeldust, selgus, et just päev enne seda (või õigemini samal päeval väga vara) sai Norra oma Eurovisiooni võidu. Sel aastal peab nimetatud üritust veel veidi ootama, aga 17. mai pidustused toimusid siin sellegipoolest. Tegemist siis Norra suurima rahvuspühaga, nn. Konstitutsioonipäev, mis tähistab Norra põhiseaduse allkirjastamist 17. mai 1814.
Selleks päevaks ehitakse linnad ja majad ja aiad ja iseendid Norra lippude ja lipuvärvidega. Ka suurtel kortermajadel on rõdud lehvivaid lippe täis. Eramajaomanikel on lisaks maja-või mastilippudele erinevas suuruses lipukesi veel lisaks kõiksugu kohtadesse paigutatud, nt. 3-5 lippu ühte lillepotti ja samapalju veel kõrval asuvatesse pottidesse.
Päev algab varakult igatsugu rongkäikudega, kus põhirõhk koolilaste rongkäigul. Ka Oliver oleks soovi korral võinud rongkäigus osaleda, kuid kuna selleks nõuti Norra rahvariiete selgapanekut, siis seda väljaminekut me teha ei soovinud.

Suur rongkäik hakkas 10.30, kuid meie alustasime oma mäest alla jalutamist 11 ajal. Ilm oli pilvine, aga õnneks tuulevaikne ja enam-vähem soe. Allajõudes proovisime rahvamassi seest leida tühimikke, et ka rongkäiku näha, kuid see oli suhteliselt vaevaline. Natuke ikka trummipoisse nägime. Seekord ei saanud me lapsi kukile ka võtta, nii et nad muutusid kergelt rahutuks.

Kui natukene olime rongkäigumelust osa saanud, siis läksime hoopis laste rõõmuks hamburgereid sööma ning kui ka see sai tehtud, siis ligines kell juba 1-le. Otsustasime osta lastele heeliumipallid ja kella 1st rongi sihtida, et koju lõunaunele minna. Pallide üle oli lastel ikka väga hea meel - Oliver soovis autot (ehkki Reidar üritas teda piraadilaeva soovima panna) ja Grete sinist delfiini (ehkki seal oli ka roosa delfiin olemas).

Tõttasime siis rahvamassidega rongi peale - ukse taga järjekorda ei olnud, kuid sisse jõudes selgus, et aega läheb ikka omajagu. Õnneks sõitsid rongid graafikuväliselt ja peatusid igas peatuses. Poole tunni möödudes saime ka meie rongile ja koju tuttu.

Lapsed magama saadud, asusin kaerahelbeküpsiseid tegema ja kella 5 kandis äratasime lapsed üles, et sõita Kaisa-Raini-laste juurde külla. Vaatasime et jõuame parasjagu täpselt, kuid ikkagi õnnestus meil omajagu hiljaks jääda. Siiski, meid ootav liha-kartul oli väga maitsev ja sellele järgnes ka ülihea kook. Lapsed avastasid seal Elise ja Heidi mänguasju ning lõpuks kui kõigil kõhud täis, läksime õue väikesele ringkäigule lambaid vaatama.

Grete vallutas kohe ka Elise nukuvankri ja nii me kõndisime - Oliver kaugel ees ja siis meie kõik järgi vankritega ja ilma.

Lambakesed (kes Gretele ikka väga meeldivad, kuid kes tema eest ära jooksid) vaadatud, sättisime endid jälle kodu poole, kuhu jõudsime peale kella 22.

Huvitaval kombel lapsed autos magama ei jäänud, küll aga magasid nad poolteist tundi hiljem, kui Bergeni ilutulestik algas, mis aga ei seganud meid Reidariga seda nautimast.
Nüüd polegi muud kui järgmist pikka nädalavahetust ootata, mis ongi tegelikult nüüd kirjutamise hetkel kätte jõudnud, sest 24. mail on Whit Monday e. Nelipüha, kui ma ei eksi, ja Norras ametlikult vaba päev, nii et 3 vaba päeva järjest. Mõnus. Paraku sellega ka pühad lõpevad, kuid siis tuleme õnneks juba peagi Eestisse, kus tulevad juba puhkused ja Võidupüha jne...