Taas oli käes see päev, mil jälle aasta vanemaks sain. Hommikul äratasid lapsed koos Helenaga mind üles ja saime kõik nautida kena kooki, mille Helena eelmisel päeval linnast tõi. Oli väga maitsev (st. meenutas eesti pagarite toodangut, mitte see vahukoore-martsipani värk, mida siin igal pool pakutakse). Seejärel viisin Oliveri lasteaeda ja ise lippasin tööle. Õhtuks oli meil plaanis minna (Floyeni otsa) grillima, nagu meie perel on aastaid traditsiooniks olnud. Kuna mu töökaaslasel, hiina poisil Xianjunil, oli sünnipäev üks päev varem, otsustasime mõlemad koos pidada. Seega oli oodata päris palju inimesi ja arusaadavalt ei suuda me kogu rahvast ära toita-joota. Vähemalt mitte Norra hindade juures. Seetõttu palusime kõigil midagi endal kaasa võtta. Ise olime eelmisel päeval vajalikud asjad ära ostnud. Helena vaeseke pidi hulga ettevalmistusi tegema: kanaliha marineerima, hiiglasliku kausitäie salatit tegema (ta ostis selle puhuks lausa uue suure kausi, kuna elamises polnud meil sellist võtta) ja muud vajalikud tarbed kaasa pakkima.
Kui Oliveriga koju tulime, jäi meil isegi aega üle ja lapsed ei jõudnud ära oodata, millal me ometi minema hakkame. Nad olid terve nädala seda küsinud, kas nüüd on sünnipäev käes või kas nüüd lähme grillima. Oliver käis iga 5 minuti tagant kella vaatamas ja kõva häälega raporteerimas, et nüüd on kell nii ja nii palju, aga pole veel kuus. Lõpuks tuli see kauaoodatud hetk, mil välja läksime.
Õnneks oli ilmataat ilmateadet lugenud ja päeva teine pool oli kenasti päikesepaisteline, kuigi veidi jahe. Aga meil siin ongi mõnusalt jahe kliima, mitte selline 29C leitsak nagu Eestis :) Pidime alguses kogu kambaga koos rongiga üles minema, aga ülejäänud seltskond jäi veidi hiljaks. Seega otsustasime ees ära minna ja koha enne üle vaadata. Õnneks ei olnud meie lemmikkohta teine seltskond ette tulnud ja saime rahus asjad lahti pakkida. Ja veidi aja pärast ligines meile rongkäik.
Pärast tervitamist ja õnnitlusi asuti kohe kiirelt kõige olulisemaga tegelema - grillimine. Kuna päikest oli jäänud kõiges 1,5-2h jagu, oli tarvis nobedalt tegutseda.
Pärast tervitamist ja õnnitlusi asuti kohe kiirelt kõige olulisemaga tegelema - grillimine. Kuna päikest oli jäänud kõiges 1,5-2h jagu, oli tarvis nobedalt tegutseda.
Grillmeistreid oli palju ja grillitavate hulk ning sortiment muljetavaldav. Rääkimata siis erinevatest rahvustest, mis kõik esindatud olid.
Lastel oli ka omajagu tegemist: raamatud, veekogu, linnud, metsas müttamine jne.
Samuti lasti mõlemal korralikult fotograafiaga tegeleda. Neid pilte oli ikka sadu, mida pidi pärast läbi kammima. Kuigi seal oli mitmeid killustiku ja naisterahvaste tuharate pilte (Oliverile tüdrukud meeldivad :)), sattus sekka mitmeid keni modellipilte.
Õnneks saime kõik tegelased ka korraga pildile jäädvustatud.
Lahkudes sai veel tuisutops tehtud. Ma ei taha küll joomarlust propageerida, aga need inimesed ei saa arvatavasti kunagi oma elus rohkem meite esindusjooki mekkida. Tundus, et see läks hästi peale. Peaks vist Viru Valge feissbuugi kogukonna üles otsima ja pildid postitama. :)
Postitused
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar