
Kui küsida, mida me oma viimasel nädalavahetusel tarka peale hakkasime ... mnjah... Eks me tegime ettevalmistusi SUUREKS PAKKIMISEKS. See tähendas aga esmalt seda, et tuli teha viimased "vajalikud" ostud, et auto liiga tühjaks ei jääks... Vajalik oli näiteks meie (st. laste) nukumaja elektrisüsteemi töölesaamiseks mõned lambid ja juhtmed osta no ja veel ka nt. köögimööbli. Kui see ost oli tohutu suures mänguasjadeosakonnas tehtud, siis tegime uudihimu ringi ka vastsündinute osas, kus sattusime kalamängu peale e. pika kepi otsas oli konks, millega tuli basseinist puust kalu püüda, millel samuti konks selja peal. Gretel õnnestus see esimese korraga ja sai tasuks seebimullitaja ning kuna Oliver oli parasjagu toaletis, siis lubati Gretel ka venna asemel kala kinni püüda ja nii temalegi mullitaja hankida. Igati kordaläinud käik, sest ka õhupallid anti näpuotsa.
Siis läksime suurde ostukeskusesse, mille raamatupoest saime paarile norrakeele huvilisele raamatuid ostetud ja apteegist lastele päikesekreemi. Seejärel sattusime taas õngemängu otsa - seekord oli püütavateks objektideks konksudega kummipardid, kellede kõhuall olid loosinumbrid. Oliveril õnnestus vist kõige madalama väärtusega auhind - väike pall- püüda, samas kui Grete sai n.ö. paremuselt teise auhinna - noolemängu, millel on kummist otsad, nii et lastel hea ohutu mängida.
Põikasime sisse ka IKEAsse, et Reidarile üks väiksem pann osta, kuna suurem tuleb meiega Eestisse kaasa.
Seejärel viidi mind Bergeni keskusesse, et saaksin garderoobi täiendada e. tekitada selgamahtuvate riietega, kuid hetkel, kui hakkasin proovikabiini suunduma, helistas Reidar, et tema võti on minu kotis. Seega paigutasin riided tagasi sinna kust võtsin ja kiirustasin kodu poole, kuna lastel uneaeg juba peale tuli (kolmapäeval sai see osturetk siiski õnnelikult tehtud). Õnneks ei olnud lastel mingit probleemi koju mittesaamisega, sest nii said nad võimaluse oma uusi mullitajaid testida. Ilm oli tuuline, nii et ise puhuma ei pidanudki...
Lõplikult said viimistletud 2 viimatist salli - must ja valge ... ning need laste abil ka pildile jäädvustatud...




Pühapäeval ärkasin teadmisega, et mul algab põskkoopapõletik, nii et väga suurt tegijat-toimetajat minust polnud. Õnneks oli Reidari pannkoogihommik ja väljas kergelt sajune, nii et lapsed mängisid oma mänge ja meie vaatasime filmi ja jalgpalli... Kui lastel lõunauni oli tehtud, siis läks meil kiireks tegutsemiseks, et Grete voodi lahti lammutada, parkimismaja kasti pakkida, laste laud ja toolid lapiga üle pesta, riidesse panna ja Kaisa-Raini juurde minna, et asjad neile üle anda. Kaisal oli jällegi maitsev õhtusöök meile tehtud ja nii me veetsime mõnusalt aega kuni lahkumiseni.
Esmaspäevast-teisipäevast-kolmapäevast pole mul suurt midagi meeles peale pakkimise ja pakkimise ja pesu pesemise ja koristamise ja pakkimise... Pluss veel see, et oli Oliveri viimane lasteaianädal. Teisipäeval oli neil spordipäev, kolmapäeval pidu vanematele (mille eel küpsetasin 2 tundi vahvleid kaasaviimiseks koos vahukoorega)
Siis läksime suurde ostukeskusesse, mille raamatupoest saime paarile norrakeele huvilisele raamatuid ostetud ja apteegist lastele päikesekreemi. Seejärel sattusime taas õngemängu otsa - seekord oli püütavateks objektideks konksudega kummipardid, kellede kõhuall olid loosinumbrid. Oliveril õnnestus vist kõige madalama väärtusega auhind - väike pall- püüda, samas kui Grete sai n.ö. paremuselt teise auhinna - noolemängu, millel on kummist otsad, nii et lastel hea ohutu mängida.
Põikasime sisse ka IKEAsse, et Reidarile üks väiksem pann osta, kuna suurem tuleb meiega Eestisse kaasa.
Seejärel viidi mind Bergeni keskusesse, et saaksin garderoobi täiendada e. tekitada selgamahtuvate riietega, kuid hetkel, kui hakkasin proovikabiini suunduma, helistas Reidar, et tema võti on minu kotis. Seega paigutasin riided tagasi sinna kust võtsin ja kiirustasin kodu poole, kuna lastel uneaeg juba peale tuli (kolmapäeval sai see osturetk siiski õnnelikult tehtud). Õnneks ei olnud lastel mingit probleemi koju mittesaamisega, sest nii said nad võimaluse oma uusi mullitajaid testida. Ilm oli tuuline, nii et ise puhuma ei pidanudki...
Lõplikult said viimistletud 2 viimatist salli - must ja valge ... ning need laste abil ka pildile jäädvustatud...




Pühapäeval ärkasin teadmisega, et mul algab põskkoopapõletik, nii et väga suurt tegijat-toimetajat minust polnud. Õnneks oli Reidari pannkoogihommik ja väljas kergelt sajune, nii et lapsed mängisid oma mänge ja meie vaatasime filmi ja jalgpalli... Kui lastel lõunauni oli tehtud, siis läks meil kiireks tegutsemiseks, et Grete voodi lahti lammutada, parkimismaja kasti pakkida, laste laud ja toolid lapiga üle pesta, riidesse panna ja Kaisa-Raini juurde minna, et asjad neile üle anda. Kaisal oli jällegi maitsev õhtusöök meile tehtud ja nii me veetsime mõnusalt aega kuni lahkumiseni.
Esmaspäevast-teisipäevast-kolmapäevast pole mul suurt midagi meeles peale pakkimise ja pakkimise ja pesu pesemise ja koristamise ja pakkimise... Pluss veel see, et oli Oliveri viimane lasteaianädal. Teisipäeval oli neil spordipäev, kolmapäeval pidu vanematele (mille eel küpsetasin 2 tundi vahvleid kaasaviimiseks koos vahukoorega)



... ja täna ülekooliline lahkumisüritus neile, kes järgmisest õppeaastast enam sellesse kooli ei lähe. Kasvatajad olid nutu äärel ja lahkumine oli kurb... Oliveril olid äärmiselt toredad kasvatajad ja nii andis Oliver neile kõigile valge roosiõie ja kasvataja Tinale ka väikese mälestuseseme.
Võrratud sallid, Helena! Minu sügavaim lugupidamine!!!!! Väga-väga ilus!!!!!!
ReplyKustutaMul on kohe ka praktiline küsimus, mis lõngast sa neid teed?