Taas üksi

Pühapäevast alates olen Norras tagasi ja nüüdsest täiesti üksi. Helena koos lastega on Tartus ning neil algab järgmisel nädalal suur lasteaias käimine. Väga harjumatu on niimoodi üksi elada: toad on lagedad, kõrvulukustav vaikus ja süüa ei oska samuti nii väikeste kogustega teha. Kuid mis parata, tuleb sellega harjuda. Õnneks on mul võimalik nüüd raha säästa ja ülenädalavahetuseti koju lennata. Ja eks tänapäeval on skaibitamine suureks abiks eriti lastele, et kaugel asuvaid sugulasi ja pereliikmeid näha.

Suvi oli sel aastal väga kena ja erakordselt palav ning seetõttu veetsime enamuse ajast Saaremaal amma ja taada juures. Suur tänu vanematele, et nad jaksasid lastega möllata ja meie kõigi eest hoolt kanda. Praegu on Helenale suureks abiks Tartu vanemad, kes väikeste nuppudega õhtuti järvede ääres ujumas käivad. Helena on ka vahepeal väikestviisi iseseisvalt linnasõitu teinud ja ma usun, et nüüd hakkab tal asi minema.

Erinevalt Eestist on siinne ilm midagi hoopis teistsugust - 17 kraadi sooja, vihm ja pilvisus. Küll on hea, et lõpuks saab kenasti öösel magada ja õhk on värske (võrreldes Tartu läpatsiga) :) Muidugi, kui üritasin siin kaastöölistele oma rahulolu norra kliima kohta välja näidata, lubati mind kahe käega ära kägistada. Nimelt polevat siin terve suve jooksul paremat ilma nähtud (soojusest rääkimata). Olen siin ainus päevitunud nahaga tegelane.

Minu äraoleku ajal kolis kogu meie rühm teise kohta ja minu kraam võeti ka kenasti kaasa. Nüüd on mul hoopis avaram, valgem ja kena vaatega koht. Gemma (minu hea sõber, kes on samuti järeldoktor) ütles, et oli minu töökoha eest võidelnud. No mis sa hing veel tahta oskad. Eks kraadiomanikel peavad mingisugused privileegid olema ja meie puhul on need paremad istekohad :) Meie boss istub nüüd oma ruumis otse meie vastas üle koridori ja läbi vahepealse klaasseina on temaga pidev silmside. Esimest korda tunnen, et ülemuse pilk on pidevalt peal.

Ostsin endale mänguasjadepoest väiksed pallid, millega zhonglöörida. Kätele hea tegevus ja aitab vahest meelt ka korrastada. Seda enam, et pooltel tegelastel siin on need pallid olemas. Naersime just, et kui teiste gruppide liikmed või ülemus aknast sisse vaatavad, näevad nad meie inimesi aeg-ajalt palle hüpitamas. Huvitav, mis mulje see meist ja meie töötegemisest jätab?