Workshop Bergenis

Vahepeal on parasjagu rabelemist olnud ja seepärast ei saanud mahti siia kirjutada. Olen endiselt elu ja tervise juures, seega muretsemiseks pole põhjust :)

04.10 - 08.10 leidis Bergeni ülikooli bioloogia teaduskonnas aset Calmaro projekti (see sama, milles ma osalen) vahekokkuvõtete tegemise kokkusaamine ja lisaks saabus siia tähtis EU tegelane, kes oli teadlaste ning tudengite teadussaavutusi hindama kutsutud. Eelnevalt toimus veel 3-päevane praktikum-tööseminar, kus erinevad meediaspetsid ja poliitikutega tege-levad teadlased oma kogemusi meile jagasid ning meid ennast ja oma teadustulemusi tavainimestele ja meediale esitlema õpetasid. Mina olin üheks kolmest organiseerijast koos filipiinlasest Rommeli ja Taiwani tüdruku Mei-Yu'ga. Pildil istume kolmekesi koos Floien Folkerestaurantis ja oleme just prof Audrey Geffeni käest tänutäheks lillekimbud ja põsesuudlused kätte saanud. See oli mul esimene kord sellist rahvusvahelist üritust korraldada, eriti veel võõrkeelses keskkonnas elades. Õnneks polnud inimesi palju (~40) ja kõik kujunes probleemideta.

Esimestel päevadel kutsuti kohale Bergeni ülikooli meediaosakonna võttegrupp täisvarustuses operaatori ja intervjuusid tegeva ajakirjanikuga. Pärast teoorialoenguid valiti meie hulgast kaks doktoranti välja ja need pidid siis kaamera ees intervjueerija küsimustele vastama, mis tähendas põhimõtteliselt oma teadustöö kirjeldamist. Hiljem näidati telekast, kuidas välja tuli ja mis vigu tehti. Tuleb välja, et telekas esinemine pole ühti selline käkitegu. Samuti presenteeris üks kena värske doktorikraadiga tüdruk Rootsist oma dokumentaalfilmi ("For Cod's Sake") ülepüütud tursast Läänemeres, mis valmis põhiliselt tema doktoritöö andmete põhjal. Huvitav oli näha, kuidas EU bürokraatia hiiglaslik masinavärk kalapüüdmist reguleerides hoopis sotsiaalse ja samas ka looduskatastroofi põhjustab. Taheti head, aga välja kukkus nagu alati... Kõige lõpuks proovisime oma valdkonnaga seotud Wikipedia lehekülgi täiendada ja neid tavainimestele loetavamaks muuta. Sellega tekkis siiski raskusi, kuna artiklite esialgsed autorid polnud meie tööst sugugi vaimustunud ja nii mitmedki uuendused muudeti esialgseks tagasi :D Edaspidi tuleb ise täiesti uued artiklid valmistada, nii on kõige lihtsam.

Käesoleval pildil proovin koos oma väga hea sõbranna Marlenega Austriast oma intervjuu teksti ette valmistada.

Sotsiaalse poole pealt pidime korraldajatena külalisi igal õhtul lõbustama, mis tähendas igaõhtust kõrtsis käimist ja minu jaoks rasket öist mäkketõusu. Ma ei kurda siiski, kuna oli väga tore seltskond ja lõbus olemine. Samuti külastasime erinevaid kohustuslikke Bergeni vaatamisväärsusi nagu Håkon’s Hall, Bryggen, Fisketorget jne.

Kahjuks oli ilmataat meie vastu ja enamuse ajast möllas tõeline torm ning vihma kallas hoolega. Eriti kahju oli sellepärast, et eelnevad kaks nädalat olid täis päikest. Eks see ole alati nii, et kui külalised saabuvad, siis kohalikud räägivad a la siiani oli kõik nii ilus ja kena, aga nüüd kahjuks on ilm halb. Kuid tundus, et suutsime osalejate meeled siiski rõõmsad hoida ja hoolimata vihmast neile Bergen meeldis.

Eelviimasel õhtul toimus meil Floyeni otsas (see mägi, mille lõunanõlval ma praegu elan) Floien Folkerestaurantis kokkusaamise ametlik õhtusöök.

Sellel pildil olen koos teise hää sõbra Holgeriga Saksamaalt millegi pärast nii endast välja läinud. Me sõitsime kõik koos rongiga üles ja ma olin kavandanud, et meil jääb pool tunnikest aega üleval imelise vaate nautimiseks. Loomulikult oli tol õhtul üks hirmsamaid torme, mida siin näinud olen. Jäi üle ainult hirmsal kiirusel vaateplatvormilt restoranini joosta ning loota, et raju ja vihmavaling sind jalust ei raba. Kahjuks ei jõudnud me Helenaga seda restorani külastada, sest tegu oli tõeliselt kena ja hubase kohaga. Uksest sisenedes ootas meid selline inglise-härrastemaja-stiilis (ma ei oska seda nii hästi kirjeldada) hall koos suure kaminaga, mille juures sai vettinud keha soojendada. Peasaal ise oli väga mahukas ja peale meie õhtustasid seal veel mitu suuremat seltskonda. Vahel lasti naaberlauast isegi laul lahti. Söögid olid suurepärased. Olime eelnevalt kõigile tellinud Norrale tüüpilise mereandidest koosneva 3-käigulise õhtusöögi. Minu jaoks oli see veel eriline, kuna esimest korda elus sõin rannakarpe. Pean tunnistama, et need oli väga maitsvad ja kuna mul vastas istus prantslasest noormees Vincent, sain koolitust, kuidas neid süüakse :) Hea, kui mereelu uurides ka söödavate andidega kursis oled.

Viimasel päeval saime EU ametniku käest teada, et oleme väga tublid ja tema ei näe probleemi, miks ei võiks meie projekti edasi rahastada.

Kuna pooled osalejad jäid ööseks Bergenisse, tekkis mõte järgmisel päeval ülikooli merebioloogia välibaasi külastada, veidi kala püüda ja piknikku pidada. Ilm oli ootamatult imeliselt kenaks läinud ja nii me hommikul vara teele asusimegi.

Prof Audrey tutvustas meile silmade särades baasi, kus nad oma eksperimente teevad ning saime näha suurel hulgal igasugu basseine, vanne, voolikuid, pumpasid jne, kus erinevad kalad ja muud mereelukad kontrollitud tingimustes pesitsevad.

Mina muidugi ei jaganud seal mütsigi, kuid teised oskasid see-eest asjalikke küsimusi esitada. Hiljem pidasime kail piknikku ja proovisime kala püüda. Kahjuks seal kalaõnne polnud, kuid siis tungisime läbi metsa ja soo ning jõudisme kenale paljandikule fjordi ääres, kus saime päevitada, ujuda ning 3 kala kinni püüda. Nii me seal naudisklesime, sõime värskelt küpsetatud kalu ja nentisime rahulolevalt, et üritus läks kenasti korda. Pealegi pidime paari päeva pärast Hollandis uuesti kohtuma, et järjekordsest kursusest osa võtta. Teadlase elu on vahel üks paras ringituuritamine.